Kihnu loodus

See väike maakild on merega niivõrd seotud, et kogu Kihnu loodus ongi mere kujundatud, otsustatud, määratud. Need ei ole ainult atraktiivne merekallas ja arvukad laiud seal pesitsevate lindudega, meri mõjutab ka kõike seda, mis maismaal elab ja kasvab: puud, taimed, maastik, loomad. Muidugi sõltuvad ka inimesed merest ja tema kujundatud loodusest.

Selleks, et Kihnu loodust näha, kuulda, tunnetada ja sõõrmetesse tõmmata, on mõistlik kasutada liikumiseks jalgratast.

Laiud – lindude paradiis 

Madal ja kivine rannikumeri on ümbritsetud karidest ja laidudest, kokku on loetud lausa 56 laidu, neist kaheksa suuremat maalappi, kuhu ka kõrgema veetaseme korral saab varbaid märjaks tegemata peale minna. Kihnu väin on üleeuroopalise tähtsusega pesitsus-, sulgimis- ja läbirändeala ja seepärast asuvad kõik laiud looduskaitsealal ning lindude pesitsemisajal aprillist juuli keskpaigani sinna minna ei tohi.

Küsimusele, kui palju Kihnus linde on, leidub lihtne vastus: taevas on täis. Kui aga täpsemaks minna, siis 2017. aastal loendas keskkonnaagentuur Kihnu laidudel rekordilise arvu pesitsejaid: ainuüksi Imutlaiul loendati 4300 paari linde, kokku 24 erinevat liiki, peamiselt tiirud ja kajakad. Haruldane on räusa koloonia, kes end Sangelaiul koduselt tunnevad. Igal suvel on Kihnu laidudel paar-kolm tutt-tiiru kolooniat kuni pooletuhande paariga  – selline suur arvukus on samuti erandlik.
Intensiivselt kasvab kormoranide pealetung, 2017. aastal loendati kolmel suuremal laiul 2906 kormorani pesa. Kihnust on saadud raudkulli ja siisikese ühe päeva vaatlusrekord.

Inimese ja jääkoskla sümbioos

Kui esimest korda Kihnu sattuja võib imestada, miks siin koerakuudid puu otsas on, siis tegelikult siinsed koerad siiski puu otsa ei roni. Need on kosklakongid ehk inimese ehitatud pesakastid Kihnu traditsioonis kõige olulisemale linnule.
Jääkosklat võib pidada Kihnu tunnuslinnuks. Kihnlased ja kosklad on sõlminud vaikiva vastastikuse abistamise kokkuleppe: inimene ehitab linnule elupaiga ja saab vastutasuks mune. Oluline on teada, et munade korjamisega ei vähendata lindude arvukust, vastupidi, kui kõik munad pessa jätta, ei jõuaks emalind neid välja haududa. Kihnlane teab, et sobiv kurnatäis on 10-15 muna, siis haub emalind kõik pojad välja.

Sellega inimese hoolitsus veel ei lõpe, ka kosklapere teekond mereni võib olla pikk ja ohtlik, varesed, kajakad ja kassid on varmad matti võtma. Unustusehõlma ei ole kadunud vaatepilt, kus kihnu naine põlle sees kosklapojad merre viib või kihnu mees linnupere teekonda turvab.

Rannakarjamaadel on lehmad töös

Mereäärsed rannakarjamaad oleksid Kihnus võinud mälestustesse jäädagi, sest taludes enam loomi ei peeta - nüüd aga töötavad roostunud rannikul usinasti rannalehmad. Šoti mägiveised ja herefordid hooldavad rannaäärseid karjamaid, vähem roostunud aladel on abiks ka lambad. Usinasse töökollektiivi kuulub umbes 150 lehma ja üle 300 lamba. Loomadel on veel suur töö teha, sest rannakarjamaad jõudsid vahepealsetel aastatel roogu kasvada.

Kihnus leidub ka kadakasi karjamaid, eriti lõuna- ja läänerannikul.

Männimets – võimas vaatamisväärsus 

Kuigi võib jääda mulje, et saar on metsarikas, tuuakse küttepuud mandrilt ja metsas tehakse vaid hooldusraiet. Kihnu puu on mänd, aga suur osa siinsest nõmme- ja palumännikust on istutatud, veel 17. sajandi lõpul oli metsaga kaetud vaid 2-3% saarest.

Põhja pool on enamasti männimets, lõunas segamets. Kuusk on saarel haruldus ja needki vähesed  puud on inimkäte istutatud.

Lisaks vajadusele tarbepuitu saada istutati puid luiteliivade kinnistamiseks. Samuti tekib metsa alla  huumus, mis on heaks kasvupinnaks taimestikule. Paraku ei saa enam rääkida, et Kihnu metsaalused on nii puhtad, et seal pole ühtegi oksaraagu. Suurem osa metsi kuuluvad RMK-le, kes ei luba murdunud oksi ära koristada, et tekitada kõdukihti ja huumuserikkamat mulda. Ometi näeb veel tänapäeval naisi metsaaluseid riisumas ja männikäbisid korjamas, kes niiviisi metsalaust puhastades endale tulehakatust varuvad. Kuiva liivast männikut on Kihnus nii palju, et see on võimas vaatamisväärsus.

Rannad

Kihnu kolm paremat ujumiskohta on Rock City ilus liivarand, madal ja kivine Linaküla rand ja majaka juures asuv rannariba. Ujuda saab neis kõigis, aga varuma peab kannatust, et jaksaks nii kaugele kõndida, et vesi piisavalt sügavaks läheb. See-eest on madal rannikuvesi suplemiseks mõnusalt soe.

Kakra säär

Rock City rannast edasi jalutades viib tee imeilusasse kohta, mida kutsutakse Pilli otsaks ja seal saab alguse 4 kilomeetri pikkune Kakra säär. Legend räägib, et Kihnu mehed ja Tõstamaa mehed otsustasid ühiselt silla ehitada. Kihnu mehed hakkasidki pihta, aga kui nägid, et mandrimehed viilivad, jätsid ka kihnlased töö katki.

Loomad

Maismaaloomadest elavad Kihnus rebased, kährikud, jänesed, nirgid. Siile on viimasel ajal väga väheseks jäänud - põhjuseks rebaste rohkus ja siilide nakkushaigus.
Kuna manner ei ole kaugel, võib eksikülalisena mõnikord saarele ujuda või üle jää tulla metssiga või põder, kes saab otsemaid kuulsaks, sest suur loom on saarel tähtis persoon..

Taimed

Kevadel võib rannaniitudel, aga ka teede ääres näha õitsemas käpalisi, mis on kõik kaitstud korjamise eest. Kihnu lubjane pinnas on orhideedele sobiv kasvukoht.
Haruldasematest liikidest kasvab Kihnu liivaluidetel rand-ogaputk, mis on vana rannikutaim ja kasvas Eestis juba aastatuhandeid tagasi. Kihnus on selle looduskaitsealuse taime suurimaid kasvukohti Eestis, kui mujal kasvab seda taime üksikult, siis Kihnus suurte puhmastena, neljal kasvukohal kokku 6,2 tuhat isendit.

Atraktiivset rand-ogautke ei maksa segamini ajada merikapsaga, mida Kihnu rannikul nii palju kasvab, et varakevaditi õitest valendades randa kaunistab. Kevad saabub merelise kliimaga Kihnu paar nädalat hiljem kui mandrile, see- eest on kevadet  kohal mitme eest. Varakevadel  metsaalused sinetavad ja valendavad kordamööda, on siis parasjagu sinilille või ülase õitseaeg. Kui kevad hoogu kogub, lülitub sisse haistmismeel - sirelitesse uppuv Kihnu lõhnab uimastavalt, piibelehtede õitseajal kordub sama.

Kui apteegist nurmenukuteed osta, on suur tõenäosus, et õied on Kihnu memmede korjatud, aga nurmenukke jätkub ka Kihnu niitudele kollendama. Erinevaid ravimtaimi leidub saarel rohkesti ja paljud neist jõuavad ka apteegiletile.