Algus/lõpp: Kihnu sadam on meie reisu “ametlik” algus ja ka lõpppunkt, külalise vastuvõtja ja ärasaatja. Siit algab meie avastusretk ja aarete otsimine. Kuna tegu on ringmarsruudiga, siis võib seda alustada ja lõpetada, kus parasjagu sobib.

Läbitavad külad ja marsruudi pikkus: Marsruut läbib nelja Kihnu küla: Lemsi, Rootsiküla, Linaküla, Sääre küla ja marsruudi pikkuseks on 23 kilomeetrit.

Marsruudi läbimiseks kuluv aeg: Jalgrattaga al 4-12 tundi sõltuvalt füüsilisest vormist ja reisi eesmärkidest ning huvidest. Jalgsi ca 2 korda rohkem jalgrattaga võrreldes, st 8-24 tundi.

Teeolud: Ligi 80% pinnatud, 20% pindamata. Marsruut on läbitav iga tüüpi jalgrattaga, jalgsi ja vajadusel sõiduautoga.

Märgistatus: Marsruut on suuremas osas viidastatud.

Parim reisiperiood: Kihnu Reesuratas on läbitav aastaringselt, kuid parim aeg marsruudi külastamiseks on aprillist oktoobrini.

Marsruut Kihnu Reesuratas (reisuratas) on ideaalne ringmarsruut Kihnu saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks jalgrattaga, jalgsi või isegi nostalgilise külgkorviga mootorrattaga. Kihnu kultuurijuhtide ja turismiettevõtjate poolt kujundatud Kihnu reesuratas näitab külastajatele UNESCO tunnustatud kultuuriruumi, maastikke ja merevaateid. Kihnu reesuratas on viis, kuidas meie, Kihnu inimesed, kutsume külalisi kogema seda väärtuslikku saart, mis on meie kodu.

Kihnu kultuuriruum on ainulaadne, selle silmatorkavaks omapäraks on saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel, rahvariided ja looduskeskkond. Ratta kujund on olulisel kohal Kihnu kultuuripärandis. See sümboliseerib nii rattakujulist traditsioonilist kihnu pulmatantsu kui ka laeva rooliratast, aga samas ka jalgratast kui sobivaimat liiklusvahendit marsruudi läbimiseks ja Kihnule iseloomulikku külgkorviga mootorratast. Ka teemamarsruuti ennast võib mõtestada rattana, kuna tegemist on ringmarsruudiga (ring => ratas).

Valdav osa Kihnu Reesuratta objektidest on tähistatud ruutkoodidega , mis võimaldavad huvilistel huvipakkuvate objektide kohta nutitelefoni abil lisainfot saada. Koodid viivad otse vastava objekti alamlehele www.visitkihnu.ee või www.puhkaeestis.ee veebikeskkonnas. Sildid ruutkoodidega on paigaldatud välisseinale, välisele infotahvlile või postile.

Reesuratta trajektoori Googlemapil näed siit

Huvitavaid leide Reesurattal!

5. Koskla kong

Märtsis lõuna poolt saabuvatele jääkosklatele panevad Kihnu mehed laudadest kokkulöödud kongid valmis. Kongid kinnitatakse kõrgele puutüvede külge pesitsushooaja algust ootama. Kosklad on rannikumere veelinnud, kes ehitavad pesa igasugustesse õõnsustesse ja neile on ka inimese tehtud pesakastid väga meele järele. Mai alguses ilmub pessa üle 10 kreemikasvalge pikliku muna. Mõnikord munevad mitu emaslindu ühte kongi ja siis saab neid mune liiga palju, et haudumiseks linnu alla mahtuda – just siis ongi kongi tegijal õigus osa mune pesast endale söögiks võtta. Kevadel on kosklamunast tehtud toidud Kihnu perede menüüs sagedased.

6. Vana tuletõrjedepoo

Kaevandu talu kõrval asuv vana tuletõrjedepoo on ehitatud 1960ndatel aastatel ühiskondlikus korras pärast seda, kui saarele oli toodud esimene tuletõrjeauto ZIS-5. Sellest ajast kuni sajandivahetuseni juhtis Kihnu tuletõrjet Jaan Joala Kaevandu talust. Depood kasutati ka Kihnu kooliõpilaste õppebaasina – tolleaegne ajaleht kirjutab, et „teoreetilisi teadmisi omandavad koolinoored klassijuhataja tundides, aga praktilised oskused saadakse tuletõrjedepoos“.
Peale taasiseseisvumist tehti hoonele juurdeehitus, et katuse alla mahuks ka saare teine paakauto.
2009. aastal kolis päästekomando uude vastremonditud tehnokeskuse ruumidesse. Ago Laose juhitud Kihnu komandol on keskmiselt 12 väljasõitu aastas. Töökorralduse eripärana töötavad päästjad poole kohaga koduses valves.

9. Kanala

Pärast majaka hooldemeeskonna lahkumist Kihnust kohendati nende eluasemeks olnud sõjaväeosa kanalaks. Kihnu kolhoos Nõukogude Partisan teenis nõnda munade müügist lisatulu.
Harvad polnud meeste kogunemised kanala juures, kus kangemale kraamile oli hea keedetud mune peale võtta.

11. Lülle mägi

Tegemist on Kihnu vägimehe Lülle Lülli kodukohaga. Väga tugev ja rikas mees oli julgenud vastu astuda mõisa vägivallale lihtrahva seas. Mujalt saarele sisse rännanud salapärane mees ilmutab end tänapäeval heleda kujuna mõnele väljavalitule, kes pimedas mööda Lülle mäe teed läheb. Samal teel pimedas kõndides on mitmed Kihnu inimesed sattunud nn lõputa teele, kust ära saab ainult tagasi pöörates.

26. Lennuväli

Esimene lennuk maandus Kihnus 1953. aastal ning tekitas saarerahva seas suurt elevust. Esmalt saare läänerannikul Linakülas olnud lennuväli toodi 1968. aastal üle Säärekülla saare põhjaosas.Praegu on lennuväljal kaks valgustamata murukattega lennurada, edela-kirdesuunaline lennurada on perfokattega tugevdatud. Mõlemad rajad on tähistatud läve- ja lõpumärkide ning ääretähistega. Alates 2016. aasta aprillist regulaarlende Kihnu enam ei toimu, ainult hädaabi helikopter maandub erandjuhul. Suviti korraldavad klubid Kihnu lennuväljal langevarjuhüppeid

27. Püüniste töökoda

Püüniste töökojas Kardunil tehti uusi ja parandati vanu merepüüniseid. 6-7 naist kudusid ui abil võrgulina, tegid või parandasid kakuame, räimevõrke, mutte, traale jne. Katkiseid püüniseid saadeti Kihnu parandamiseks suure Pärnu Kaluri kolhoosi erinevatest otstest.
Pärast kolhoosikorra lõppu loodi lühikeseks ajaks ühistu, mis viimase tootena mõrtse ehk võrkkotte tegi.

28.Suitsutsehh

Kihnus on kalapüük olnud põline elatusala. Kolhoosi ajal tulid meestele mootorid appi ja püünised muutusid vastupidavamaks. Lisaks kakuamidele soetati traalpüünised ja -laevad ning saak suurenes tohutult. Kala väärindamiseks ning naisperele töökohtade loomiseks ehitati 1960ndate lõpus saarele suitsutsehh.Kalurikolhoosi Pärnu Kalur suitsutsehhis soolati, suitsutati ja pakendati põhiliselt räime, aga ka suuremaid kalu, näiteks turska ja skumbriat. Kastidki kala transportimiseks tehti ise. Lapsed käisid räimede pakendamiseks papist karpe voltimas. Toodang müüdi enamasti Venemaale.

30. Vana jõujaam

Ettevalmistusi elektrivoolu andmiseks saarel hakati tegema 1954. aastal. See talv oli külm – üle 70 cm paksune jäätee kannatas kolm suurt isekallutajat veoautot, mis sõitsid üksteise järel ja tõid jõujaama vundamendikivid kohale. Elekter jõudis Kihnu kodudesse 1957. aasta lõpus. Keskööst kuni hommikul kella 6-ni voolu ei antud. Mootorikütteks tarvitatud naftat toodi enamasti laevaga meritsi. Juhtus aga kütus lõppema, siis transporditi seda ka lennukiga, mis samal ajal inimesi sõidutas.

KIHNU MERE SELTS

Kihnu Mere Selts tegeleb eelkõige kihnu meeste kultuuripärandi säilitamise ja taaselustamisega. 2009. aastal loodud mittetulundusühing kogub ja hoiab Kihnu saart ning väina puudutavat merealast informatsiooni: paadi- ja laevaehitus, kalapüük, merekeskkond. Kihnu Mere Seltsi üks eesmärke on talletada ja võimalusel taasehitada endisel ajal Kihnus kasutuses olnud aluseid. Ehitustraditsioonide ja töövõtete taaselustamiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks on võetud vastu suur väljakutse ehitada valmis kunagine kivilaev. Laeva ehitus toimub täies mahus Kihnus ja on avalik – kõigil huvilistel on võimalik ehitamisel kaasa lüüa või niisama uudistada. Laeva ehitatakse endises Kihnu diiselelektrijaama hoones.